OÜ Anu Ait
Betooni 2a Tartu 51014
[email protected]
7 425 254

Kontakt

Millele tähelepanu pöörata, kui me räägime rohusilo kvaliteedist

28.04.2016

Miks rohusilo kvaliteet?

Ilmad lähevad soojemaks ja päevad muutuvad järk-järgult pikemaks. Need on märgid sellest, et kevad on tulemas ja silohooaeg algab peatselt. Esimesed silod tehakse kultuurrohumaalt, mis tavaliselt koosneb kõrreliste heintaimikust olenevalt ilmastikust juba maikuu lõpul.

Rohusilo on põhisööt, mida saab loomadele anda aastaringselt. Siloks koristamine toimub kolm, väga harva – neli korda, aastas samadelt aladelt. Tänu heintaimede kiirele kasvule on meil suvel küllalt rohumassi, mida saame sileerida suhteliselt väikeste kuludega.

Lüpsilehmade produktiivsus on viimastel aastatel tohutult suurenenud, siis on ka toitainete tarve kasvanud. Tuleb arvestada, et lehma  vatsa maht on piiratud, seega ei piisa pelgalt silo tootmisest, vaid on vaja toota kõrge kvaliteediga silo.

Mis on „kõrge kvaliteet“ kui räägime rohusilost? Rohusilo kvaliteeti võib mõõta järgmiste erinevate parameetritega, mis on all välja toodud.

 

Rohusilo kvaliteet

Toitained ja energia sisaldus:

  • Kuivaine sisaldus:            30 – 45%
  • Proteiini sisaldus:             14 – 17%
  • Toorkiusisaldus:                   <27%
  • Toortuhasisaldus:                < 10%
  • Metaboliseeruv energia:   >9,5 MJ/ kg KA

Käärimise kvaliteet:

  • pH tase:                            4,0 – 4,7 (olenevalt kuivaine sisaldusest)
  • võihape:                            optimaalne tase = 0 g/kg

                                                     maksimaalne tase =< 0,5 g/kg KA-s

  • äädikhape:                        15 – 30 g/kg KA-s
  • ammoniaak-N üld N-st:        <7%

Mikrobiaalne kvaliteet:

  • Pärmid:                             < 10 000 pmü/ g silos
  • Hallitused:                         < 5 000 pmü/ g silos

 

Mükotoksiinidega saastatus:

Rääkides mükotoksiinidest, ei ole olemas ohutut saastatuse astet, sest mitmed nende omadused teevad mükotoksiinisisalduse probleemi lahendamise raskeks. Saastatuse astmeid, millele tähelepanu pöörata, vaata tabelist 1.
Mõned mükotoksiinide omadused on loetletud allpool:

  • Keemiline stabiilsus ja vastupidavus füüsilistele mõjutustele; temperatuur, hoiustamine, granuleerimine või muu töötlemine ei hävita mükotoksiine.
  • Söödas ebaühtlane jaotumine; mükotoksiinid esinevad tihti saastekolletena, mis raskendab keskmise proovi saamist.
  • Suur hulk erinevaid mükotoksiine; avastatud ja uuritud on üle 400 erineva toksilise ühendi, söödaproovides määratakse tavaliselt ainult 2 – 7.
  • Mitme mükotoksiini koostoime tekitab suuremaid kahjusid.
  • Tava-analüüsides avastamatute toksiinide esinemine; „maskeerunud mükotoksiinid“.
  • Erinevad faktorid mõjutavad loomade reaktsiooni mükotoksiinidele (vanus, tõug, sugu, liik, viiruste või bakterite olemasolu keskkonnas, jne).


Allpool olev tabel kirjeldab mükotoksiinide riski astet veistele.

Tabel 1: Mükotoksiinide saastatuse astmed veistele*

*: Seda tabeli arve tuleks võtta kui üldist soovitust. Mükotoksiinide kahjulik mõju ei sõltu vaid  saastatuse astmest ja mükotoksiini tüübist, aga ka looma üldisest seisundist ja ümbritsevast keskkonnast.

 

Kuidas saavutada kõrge kvaliteediga rohusilo?

Rohusilo kvaliteeti ei saa võtta iseenesest mõistetavalt.  Võrreldes maisisiloga on rohusilol üldiselt madalam suhkrusisaldus ning  kõrgem proteiinisisaldus  ja puhverdamisvõime, mis teeb kääritamise keerulisemaks. Niitekõrgus (5-7 cm vs. 20 – 30 cm, vastavalt rohusilol ja maisisilol) mõjutab mullaga ja ka klostriididega saastumist.

Allpool on välja toodud mõned tähtsamad näpunäited rohusilo kõrge kvaliteedi saavutamiseks:

Silo tegemine parema käärimise ja kõrgema toitainete sisalduse suunas:

  •  Õige koristusaeg (30 – 45 % kuivaine sisaldus): Rohumaad tuleks niita õiges kasvufaasis, et saada toitaineterikkam hea seeduvusega silo. Madalama kuivaine juures tekib oht võihappelisele käärimisele kui ka suurematele kadudele silovedelike näol. Soovitatust kõrgem kuivaine teeb tallamise raskemaks. Optimaalne heksli pikkus rohusilol on vähem kui 4 cm. Hea tallamise reegli kohaselt: mida kõrgem on kuivaine sisaldus, seda lühem peaks olema heksli pikkus.
  • Vähene mullaga saastumine (toortuha sisaldus alla 10%): madalama kuivaine sisaldusega (<25%) silol on mullaga saastumise oht suurem, kuna märjale silole kleepuvad mulla osakesed. Sellisel juhul peaks tõstma niitmiskõrgust, soovitatav on 7 – 8 cm. Põllupind peaks olema võimalikult ühtlane ja mutimullahunnikute vaba.
  • Tallamine (soovitatav silo tihedus on > 250 kg/ m3): tallamine on silo tegemisel kõige olulisem tegevus. Silo teo logistika ja tehnoloogia tuleb sobitada tallamistehnika suutlikkusega. Mõned näpunäited:
    Tallamise valem: 1 tonn silo kuivainet = 1 tonn masina kaalu  x 1 tund tallamist. Näiteks: kui masin kaalub 10 tonni ja kuivaine sisaldus on 40%, siis ei tohi hoidlasse tuua üle 25 tonni toormaterjali tunnis.  On võimalik tallamistehnika raskust suurendada täites rattad veega või tõstes kaalu lisaratastega. Iga ekstra kilogramm raskust parandab silokvaliteeti.
  • Katmine: ideaalsetes tingimustes tuleks hoidla täita ja katta sama päeva jooksul. Ometigi mõnikord hoidla täitmine võtab aega üle 24 tunni. On soovituslik mitte pikendada täitmisaega üle 72 tunni. Hoidla täitmise korral tuleb otsekohe katta hoidla korraliku kilega ja kasutada  kile fikseerimiseks raskusi (rehvid, muld või liivakotid). Korralik tallamine ja hoolikas katmine aitavad hoida silo stabiilsena pikemaks perioodiks – kuni silo hakatakse söötma. Need võtted aitavad takistada hallituse kasvu ja seega edaspidist mükotoksiinide tootmist.
  • Fermentatsioon :  silomaterjal, mis on liiga madala kuivainesisaldusega (vähem kui 25%),  tuleks töödelda keemiliste konservandiga, et saavutada soovitud tulemus. Märja või saastunud rohusilo tuleks töödelda klostriidide kontrolli all hoidmiseks (näiteks naatriumnitrit), kuid kuiva silo tuleks töödelda hallitusseente, mis tulenevad kehvast tallamisest, vältimiseks (näiteks propioonhappega).
    Silokindlustuslisandite kasutamine on ohutum ja odavam alternatiiv hapete ja soolade kasutamisele. Kuna põhiline probleem rohusilode juures on pH langetamine, siis tuleks kasutada piimhappet tootvaid piimhappebaktereid. Sealjuures, kombinatsioon homo- ja heterofermentatiivsetest piimhappebakteritest ei garanteeri ainult head käärimist vaid ka paremat aeroobset stabiilsust. Kehv aeroobne stabiilsus võib tuleneda ebapiisavast tallamisest; suurte hoidlates söödafrondi aeglasest liikumisest (25 cm talvel ja 50 cm suvel) pärast ja /või kui silohoidla lõikepind on ebaühtlane. Silokindlustuslisandid tagavad paremad tulemused.

Mükotoksiinide riski vähendamine:

Põllul:

  • Viljavaheldus
  • Seenhaigustele vastupidavamad kultuurid
  • Väetiste kasutamine
  • Bioloogiline ja keemiline seenhaiguste tõrje
  • Õige taimede kasvufaas ( hilisemas kasvufaasis hallitusseente ja mükotoksiinide sisaldus tõuseb)

Siloteo ajal:

  • Korralik hügieen ( silo ei tohi olla saastunud mullaga, surnud loomadega, jne.)
  • Õiged silokindlustuslisandid ( heterofermentatiivsed piimhappebakterid toodavad hallitusseente kasvu pärssivat äädikhapet)
  • Tallamine (>250 kg/ m3)
  • Silohoidla õhutihe katmine

Söötmise ajal:

  • Söödafrondi piisav liikumiskiirus (25 cm talvel ja 50 cm suvel )
  • Halvasti säilinud silo eemaldamine silost ja hoidlast
  • Keemiliste konservantide kasutamine soovimatu käärimise vältimiseks (näiteks lisada ratsiooni kuivhappepulbrit, mis aitab ära hoida täisratsioonilise segasööda kuuminemise)

Valmissööda haldamine:

  • Toksiinisiduja kasutamine

 

Anu Aida ja Biomini lahendused parema rohusilo kvaliteedi saamiseks ja kõrgemaks tootlikuseks

 

Biomin® BioStabil Plus: Segu hetero- ja homofermentatiivsetest piimhappe bakteritest parema käärimise ja aeroobse stabiilsuse saavutamiseks ning kuivaine kadude vähendamiseks.

Biomin® BioStabil Wraps: Homofermentatiivsed piimhappebakterid, soovitav kasutada ruloonsilode paremaks kääritamiseks ja kuivaine kadude vähendamiseks.

Mycofix®  tooteseeria: mükotoksiinide inaktivaator, mis põhineb kolmel erineval strateegial:

a) mükotoksiinide sidumine (nagu näiteks aflatoksiinid ja ergo alkaloidid) kasutades savide valikut,
b) mükotoksiinide biotransformatsioon ( nagu näiteks ZEN ja DON, ning muud trihhotetseenid) kasutades bioloogilisi toimeaineid
c) biokaitse taime- ja vetikaekstraktide näol, mis toetab immuunsüsteemi ja kaitseb maksa.

 

 

Juhan Oks

Anu Ait OÜ Taimekasvatuse tootejuht

Kadri :)
Artiklid