OÜ Anu Ait
Betooni 2a Tartu 51014
[email protected]
7 425 254

Kontakt

Vadakupõhine versus lõssipulbripõhine vasikate piimaasendaja

20.01.2015

1945. aastal oli Denkavit üks esimesi ettevõtteid, mis tõi turule lõssipulbril põhineva piimaasendaja vasikatele. Vaatamata sellele, et tol ajal suhtusid veiste müügiga tegelevad ettevõtted ja tapamajad asja teatud skepsisega, olid tulemused sedavõrd head, et lehmapiima kasutamisest loomade nuumamisel sai peagi möödanik. Selle põhjuseks on suurenenud lisaväärtus nii nuumavasikatele, kui ka lõssipulbrile.

Tänapäeval on nii lihavasikate kui ka piimalehmade vasikate kasvatamiseks välja töötatud mitmeid erinevaid piimaasendajaid: nii vadaku- kui ka lõssipulbripõhiseid.

Denkavit tõi juba eelmise sajandi 70-ndate lõpuks edukalt turule vadakupõhise vasikate piimaasendaja.

Paljudes riikides peetakse lõssipulbrit sisaldavaid vasikate piimaasendajaid paremaks võrreldes vadakupõhistega. Denkaviti Voorthuizenis asuvas De Grutto katsejaamas läbi viidud põhjalikud uuringud on korduvalt hoopis vastupidist tõendanud. Vasikad, kellele on joodetud piimaasendajat, mis ei sisalda lõssipulbrit, alustavad oma elu hoopis turvalisemalt: neil esineb harvemini kõhulahtisust ning nad kasvavad paremini ja alustavad varem jõu- ja koresööda tarbimist.

Lõssipulbrivabade toodete edu seisukohast on väga olulised toormaterjalide allikad, kvaliteet ja kombinatsioonid. Käesolev artikkel keskendub mõnede sellega seotud aspektide selgitamisele.

 

Proteiiniallikad

Vasikate piimaasendaja koostis peaks arvestama vasika vajadusi ja seedimisvõimet. Selles suhtes on äärmiselt olulised proteiini kontsentratsioon ja kvaliteet. Vasikatele antavate piimaasendajate proteiinisisaldus jääb reeglina 18 ja 24% vahele.

Samas ei ütle proteiinisisaldus selle kvaliteedi kohta suurt midagi. Proteiini omastamine sõltub selle seeditavusest, aminohapete kombinatsioonidest ning lisaks ka energeetilisest efektiivsusest. Heade piimaasendajate puhul seedub enam kui 90% selles sisalduvast proteiinist. Denkavit on uurinud nii piimapõhiste kui ka taimse päritoluga proteiinide seeduvust vasikate seedetraktis. Piimapõhised toorained on: piimapulber, lõssipulber, võirasv, vadak, juust, kaseiin, hapestatud vadak, vadaku valgukontsentraat, vadaku permeaat (filtraat), laktoos, laktoosivaba vadak.

Sõltuvalt mittevalgulise lämmastiku kvaliteedist, seeduvusest ja sisaldusest sobib tooraine rohkem või vähem kvaliteetse vasikate piimaasendaja valmistamiseks. Vastukaaluks lõssipulbrile sisaldab vadakuproteiin ülikvaliteetse koostisega aminohappeid ning proteiiniprotsendi kohta ka oluliselt suuremal määral asendamatuid aminohappeid (Vt. Tabel 1).

 

Tabel 1. Asendamatute aminohapete tase vadakuproteiinis ja kaseiinis (g/100 g proteiinis)

Vadakuvalgukontsentraati kasutatakse väga laialdaselt proteiiniallikana lastetoitude valmistamisel ja see on väga kõrge kvaliteediga ning sobib ideaalselt kasutamiseks ka vasikate piimaasendajates.

 

Vadakupermeaadi kvaliteet, mittevalgulise lämmastiku suure sisalduse tõttu, ei ole hea, kuid tegemist on odava toormega ja seda kasutatakse üsna laialdaselt. Selge on, et sedalaadi toodete kasutamisel saadud tulemused ei ole kunagi eriti head.

Täpselt samamoodi on erineva kvaliteediga ka taimse proteiini allikad. Nii on sojaproteiini kontsentraat suurepäraseks proteiiniallikaks. Samas peab selle töötlemise protsess vastama täpselt nõuetele. Lisaks peab toiteväärtusele kahjulikku mõju avaldavate tegurite, eriti trüpsiini inhibiitorite, tase olema väga madal. Juhul, kui need nõuded pole täidetud, ei väärinda vasikad söödas sisalduvat proteiini.

Kvalitatiivselt kõrge tasemega nisuproteiin on samuti väga hästi seeduv toore vasikate piimaasendajates kasutamiseks. Seega pole oluline, kas me räägime lõssipulbrist, vadakupulbrist või taimsest proteiinist: lõpptulemuse seisukohast on otsustav tegur ikkagi kvaliteet – turvaline algus ja suurepärane juurdekasv.

 

Lõssiga seotud piirangud

Euroopa seadusandlusest tulenevalt sisaldavad paljud vasikatele mõeldud piimaasendajad vähemalt 50% lõssipulbrit. See mõjutab märkimisväärselt lõssipulbri kättesaadavust ja hinda, kuna EÜ toetused ja määrad on alati kõikunud. Riikides, kus vastavaid toetusi ei ei ole ja hinnad määrab turg, kasutatakse lõssipulbrit vasikate piimaasendajates vähe või üldse mitte. Lõssipulber on lihtsalt väga kallis ning seega nimetatud riikides mitte kõige soodsam variant vasikate piimaasendaja valmistamiseks. Õnneks ei ole lõssipulber sugugi kohustuslik toore. Igal aastal alustab paarsada tuhat Denkaviti piimavasikat oma elu piimaasendajaga, mis ei sisalda lõssipulbrit.

Suurem osa lõssipulbris sisalduvast proteiinist (kaseiin) seedub alles kaksteistsõrmiksooles pärast täielikku koaguleerumist libedikus. Pärast piima joomist liigub see söögitorust edasi libedikku ning maoseinast hakkavad koheselt erituma proteaasid. Üheks neist proteaasidest on renniin, mis on aktiivne pH 5-6 juures ning aitab kaasa koagulatsiooni tekkimisele (vt. Joonis 1). See eraldab sedimentidest glüko-makro-peptiidi ning muudab esialgselt kolloidse konsistentsiga kaseiini kalgendiks.

 

A –vats, koagulatsioon toimub libedikus

Joonis 1. Lõssipulber peab koaguleeruma.

 

Juhul, kui osalist või täielikku koaguleerumist ei toimu, jõuab eelseedumata kaseiin peensoolde, põhjustades hõlpsasti seedehäireid ja kõhulahtisust. Koagulatsiooni head tulemused sõltuvad lõssipulbri kvaliteedist. Enne, kui piimapulbrit kasutatakse vasikate piimaasendajate valmistamiseks, tuleb kontrollida selle koagulatsioonivõimet (vt. fotod). 

 

Fotod: Lõssipulbri õige ja vale kalgendumine (sõltuvalt lõssipulbri kvaliteedist ja farmi üldisest hügieeni tasemest).

 

Praktikas siiski kasutatakse lõssipulbrit, mis ei koaguleeru või koaguleerub liigse kuumutamise järel halvasti. Denkaviti labor lükkab sellised partiid seedehäirete vältimiseks tagasi.

Hea ja tõrgeteta koagulatsioon satub löögi alla ka siis, kui loomade pidamisruumides on suur nakkusoht. Harilikult toob see startersöödale üleminekul kaasa kõhulahtisuse.

 

 

Tabel 2. Lõssipulbrit sisaldavate ja lõssipulbrita piimaasendajate seeduvusuuring.

 

Tabel 3. Vasikate juurdekasv lõssipulbrit sisaldava (A) ja lõssipulbrita (B) piimaasendaja jootmisel (kg).

10 nädala piimaasendaja kogus A ja B rühmale: 38 kg vasika kohta

* Startersööta maksimaalselt 2,5 kg/päevas

 

Lõssipulbrit sisaldaval vasikate piimaasendajal on sõltuvalt muust toormest suhteliselt kõrge pH, ligikaudu 6,5. Lõssipulbrit sisaldavate toodete hapendamine pH tasemeni, mis on madalam kui 6,1, põhjustab vähest, kuid siiski soovimatut vajalike komponentide eraldumist. Liiga väike lõssipulbri sisaldus lõppkontsentratsioonis või liitri piima kohta võib koaguleerumisele kahjulikku mõju avaldada.

 

Suurem turvalisus

Vasikate piimaasendajaid, mis ei sisalda lõssipulbrit, nimetatakse sageli nulltoodeteks. Selline termin tekitab segadust. Vaatamata sellele, et toode sisaldab 0% lõssipulbrit, ei tähenda see piimatoodete 0% sisaldust või seda, et toode oleks kuidagi halvem. Tooted, mis ei sisalda lõssipulbrit, on vadakupulbripõhised ning samuti väga kvaliteetsed, kuna vadak on piimapõhine toore. Vadakuproteiin sisaldab muu hulgas väga kvaliteetseid globuliine ja albumiine.

Juba 1982. aastal näitas vastsündinud vasikate võrdlusuuring, et kõhulahtisuse esinemissagedus ja ägedus esimese 14 ostujärgse päeva jooksul oli oluliselt madalam vasikatel, kes ei saanud lõssipulbrit sisaldavat sööta: võrdlusgrupiks vasikad, kelle sööt sisaldas 60% lõssipulbrit. Samuti ei esinenud ägedat kõhulahtisust (Tabel 2). Denkaviti katsefarmis Prantsusmaal (Montreuil Bellay) läbi viidud katse tulemused on leidnud kinnitust tuhandete vasikate kasvatamisel Hollandi farmides.

 

Lõssipulbrita tooted

Paljude uuringute tulemused on näidanud, et lõssipulbrita piimaasendajaga jootmisel hakkavad vasikad (Tabel 3) varem kore- ja startersööta sööma ning seega suureneb nende võõrutamiseelne kaal.

Lõssipulbrit sisaldavate toodete tarbimisel seedub koaguleerunud piim libedikus umbes 5-8 tunni jooksul. Selle protsessi käigus küllastub libedik ning vajadus/isu koresööda ja startersööda järele on oluliselt väiksem, kui seda lõssipulbrita toodete puhul. See on seotud asjaoluga, et vadakupulbri-põhine piimaasendaja ei koaguleeru ning seega jääb see libedikku vaid 1-2 tunniks. See omakorda tekitab näljatunde ja isu kore- ning startersööda järele.

 

Lõssipulbriga või ilma?

Vaatamata sellele, et lõssipulber on suurepärane toore, võib siiski järeldada, et isegi sarnase energia- ja proteiinisisalduse tingimustes põhjustavad lõssipulbrit sisaldavad tooted seedehäireid oluliselt enam, kui kvaliteetsed lõssipulbrita tooted. Lisaks sellele toimub üleminek starter- ja koresöödale lõssipulbrita toodete kasutamisel kiiremini. Nii on vasikaid võimalik kiiremini võõrutada. Edu võtmeks on toorme kvaliteet ja allikas.

 

Koostatud Gert Van Trierumi materjalide põhjal.

Nelly Oinus

Anu Ait OÜ tootekonsultant

 

Denkavit toodete turustaja Eestis on Anu Ait OÜ

Kadri :)
Artiklid